Nahhui seda lund nüüd vaja oli, Let it snow , let it snw, let it snow

millest siis oma pasarada alustada.
Alustame siis sellest päevast kui oli emm reede vist. Reedel ma surin, nii ulme oli olla, lükkasin riba ja nohh täielik zombi. Suurt sittagi ei teinud aind passisin ja vegeteerisin. Laupäeval oli vaja pärnusse siis minna konsale. Kõik laabus algul suht normilt, polnud nagu hullu midagi. Plaan oli selline et mina sõidan viljandisse ja sealt sigulliga minnakse pärnu. Olime siis juba sigullis ilusti ja selveris tegime peatuse kui avastasime et njaaa... rattad on koopas ja selle autoga vist ei lähe kuhugi. Selge ma oma autoga siis pidin minema. 5 matsi peal ja minek. See oli siis esimene ebaõnnestumine. Kohale me saime. Teine ebaõnnestumine oli see et polnud oma solnikut ja taldrikuid kaasa, selle asja sai kuidagi läbi ussitilli lahendatud sai laenatud miskit kokku. Ok ... siis oli jama kuhu ööd saada, algul oligi et no viljandisse tagasi ja teised tulevad pärast minu autoga, kuna ma ise olin joonud. aga õnneks saime Miki-Mati juurde... see oli ka susser vusser salaplaan nagu ma pärast aru sain. Kuid see selleks. Igatahes seal sai joodud ja möllatud, kui tuli hommik... ja hommik OI vittu .. õnneks ma polnud ainus... 1 neiu pidi tööle minema, aga jahh jube sitt oli tal olla ja om. jõudis kena pohmakaga 3 tundi hiljem. Ilm oli putsis, selline lumi ja torm ja muu pask et anna olla, nahhu, just siis kui ma kuskil pärapersses olen on mingi jama. Kuna Mäx ja sillu olid kuskil mujal ööd siis pidime neid ootama, selle aja veetsime IQ zero proovi kuulates, ja kui nad tulid siis oli aeg koju minna, mina sangas muidugi... tra kui külm oli, kui sitt ilm, kui sitt tee ja sõita oli ikka ulme.... isegi ment sõitis ees 30 km/h ja andis suunatulega märku et sõida mööda... ulme...Ok ega see ilm ainus asi polnud.,... lõpuks hakkas auto ka nussima, suri välja siis keset maanteed lumesajus seal mnussisin temaga siis sain käima siis sai sõita siis veel paarkorda... viljandis suri 3 x välja ja lõpus Kessu maja juures kus lükkasime ta hoovi. Igatahes koju sõita ma ei tahtnud ja jäin sinna ööd. Hommikul nagu ikka plaan koju minna, käivitan mina siis autot ... pr pr pr pr pr... ja kõik... selge selle autoga ma ei lähe kuhugi. Egas midagi võtsin siis bussipileti raha võlksi ja bussiga... teepeal oli tunne te buss laguneb ära. Loomulikult olin ma talveriietes ketsid ja puha, mõnus. Kodus avastasin et selleks et puid saada pidin põlvini lumes sumpama ja nohh... nii se päevake mul läks, nüüd kodus ahi köeb ja ahastus.

Mõttetera... Kui enam sitemaks minna ei saa siis ega paremaks ka ei pruugi minna