Wednesday, October 01, 2008

Jap.. olen sitamaja kuhu võib tulla vajadusi rahuldama ja sittuda täis



Just selline tunne vist ongi.
Kui üritad inimesega hästi läbi saada ja isegi mitmed asjad alla neelata, mis muiu oleks välja öeldud, ning kasvõi kell 12 öösel oled nõus teda kuulama ja saad hommikul sellise pasa kaela ei millegi eest siis on küll selline tunne, et miks ma peaks ...
nahhui, iga pisiasjapärast ei ole mõtet möliseda , kurat kui ma püüan aidata ja siis ka nussitakse näkku, no anna abi. Lihtsalt tegi meele kurjaks, asja iroonia muidugi see, et see indiviid on kogend sama, aga teeb sama moodi...wtf, ok saan aru sitt päev ja vaja kellegi peale oma tujusi valada.. annan andeks... lihtsalt nõme tunne nüüd..aga loodan et kõik laabub.. ma katsun sekord mitte ise olla see kes hakkab uurima ja andeks paluma, liiga palju seda tehtud. aga no hard feelings..
sul oli õigus, kui on stress või mis iganes värk on kael valus... praegu valutab kusjuures... ilma naljata.

aga jahh muidu kõik enamvähem.. laisk olen aind.

Mõttetera.... Hea on teistes vigu näha, aga kas me suudame ise neid vigu mitte teha?

0 Comments:

Post a Comment

<< Home